Esimene Eesti kunstniku teos Tate’i kollektsioonis. Kadri Karro. Eesti Ekspress
Eesti skulptori ja installatsioonikunstniku Anu Põdra (1947–2013) installatsioon „Keeled (Aktiveeritud versioon)“ (1998) kuulub nüüd koos originaalvormi ja reprodutseerimisõigusega Londonis asuva moodsa kunsti muuseumi Tate kunstikogusse. See on esimene Eesti kunstniku teos Tate’i kollektsioonis.
2018. aastal käis Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel Tallinnas Tate Moderni muuseumi kuraatorite ja Ida-Euroopa kunsti ostukomisjoni delegatsioon. Aasta hiljem otsustas muuseum kuraatorite soovitusel osta kogusse just Anu Põdra teose.
Tate omandas 2018. aastal Vilniuses Balti triennaalil eksponeeritud teose originaalvormist tehtud tiraaži ning teose reprodutseerimisõiguse koos vormiga. Seebist valmistatud teos “Keeled” (1998) kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Anu Põdra loomingu vastu on viimastel aastatel hakanud rahvusvaheline kunstimaailm järjest suuremat huvi tundma. Põdra looming lähtub eelkõige tema enda elust ning nii materiaalsetest kui vaimsetest muutustest, mida tõid kaasa pereelu, nõukogude aja argipäev ja kiired muutused taasiseseisvunud Eestis; materjalid, millega kunstnik töötas, olid peamiselt tekstiil, vaha, kips, seep, liim, plast ja puit.
„Anu Põdra „Keeled (Aktiveeritud versioon)“ (1998) on Tate’i kogus küll esimene Eestist pärit kunstniku teos, kuid usun, et mida enam kirjutavad eesti kunstiajaloolased eesti kunstnikke rahvusvahelisse kunstiajalukku, seda rohkem osatakse siinset ajalugu näha laiemas kontekstis ning tulevikus jõuab teistegi kunstnike looming maailma kõige võimsamatesse kunstiajaloo kogudesse,“ kommenteerib Anu Põdra loomingulise pärandi esindaja Rebeka Põldsam.
„Põdra looming on nüüdisajal väga aktuaalne mitmel põhjusel. Esiteks kasutas ta efemeerseid materjale, mis on praeguses kunstis populaarsed osalt soodsa hinna pärast, teisalt sellepärast, et kliimamuutuste maailmas ollakse materiaalsuse suhtes üleüldiselt tundlikumad ja teadlikumad, ning Anu Põder oskas väga lihtsatest materjalidest virtuoosselt ilusaid ja väljendusrikkaid teoseid luua. Teiseks annab tema looming võimaluse naise perspektiivist ajas rännata. Anu Põder polnud küll feminist, nagu me seda sõna täna mõistame, aga loomingu aluseks võttis ta iseenda vaated ja olemise, nii hilisnõukogudeaegse ühiskondliku ahistuse kui taasiseseisvumisÂaja pingete tingimustes. Anu Põdra looming on osa mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa 20. sajandi kunstiajaloost, mis on tänaseni aktuaalne, ning just seda Tate’i ost kinnitab. Möödunud kümnendil on suured moodsa kunsti muuseumid hakanud laiendama oma kogusid Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast ka teistele kontinentidele ja piirkondadele, sh Ida-Euroopa poole.“
Tate’i kogusse kuuluvat Anu PõdÂra teost „Keeled (Aktiveeritud versioon)“ näeb tänavu Tate Liverpooli muuseumis 20. märtsil avaneval Liverpooli biennaalil.
Kadri Karro
Foto:  Anu Põder “Keeled” (1998) ülevaatenäitusel “Haprus on vaprus” (kuraator Rebeka Põldsam) 2017. aastal Kumus. Foto: Hedi Jaansoo. Eesti Kunstimuuseumi loal