Liina Siib intervjueerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskust
– Mis on EKKAK?
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus on suure visiooniga väike organisatsioon. Me oleme üks mitmest rahvuslikust platvormist, mis ehitab silda kohaliku kaasaegse kunsti välja ning rahvusvahelise välja vahel, erilise rõhuga Eesti kaasaegse kunstituru arendamisele. Kolm võrdse tähtsusega ja omavahel tihedalt seotud tegevussuunda on Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse toetamine ja võimendamine, Eesti galeriivälja professionaliseerimine ning Eesti galeriide rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Rahvusvahelise kunstituru suurema huvi tekitamine siinsete kunstnike loomingu vastu võib toimida nii otse kunstniku või galeristi tasandil kui organisatsioonide tasandil. Viimasel juhul on lihtsalt potensiaal laiahaardelisemaks koostööks ning järjepidevuseks suurem. Meiega sarnases olukorras on väga palju Euroopa riike – alustades Shotimaast ja lõpetades Läti, Leedu ja Poolaga. Kuigi galeriide ja kunstnike arv võib Varssavis olla suurem, on suhtarv kohalike kunstikogujate ja reaalsete müükidega üsna lähedane Eestile. Reeglina kompenseeritakse seda galeriide eksporditegevuse riikliku toetamisega, et kiirendada ühinemist rahvusvahelise kunstituruga.
Arenduskeskuse visiooniks on eetiline ning jätkusuutlikult arenev kunstiturg, mis rahastab riikliku toetuse kõrval olulist osa uute teoste produktsioonist ning toetab Eesti kaasaegse kunsti ringlust näituste ja messide globaalses süsteemis. Antud eesmärk ei olegi nii kättesaamatu kui alguses tundub, kuid saavutada saab seda ainult nö. ühises vereringes rahvusvahelise kunstituruga. Eesti galeriivälja professionaliseerumine ning eesti kaasaegsele kunstile rahvusvahelise maine ehitamine kommertssfääris on alles algusjärgus ning kaks olulist ehitusblokki on siin rahvusvaheliselt tegutsevate eesti galeriide või kunstivahendajate ning rahvusvaheliselt esindatatud eesti kunstnike arvu suurenemine.
– EKKAK on olnud töös nüüd juba kaks aastat. Kui palju on esialgsed sihid ja fookused muutunud ja täpsustunud?
Esialgne fookus on suurtes piirides sama, küll on läinud palju konkreetsemaks visioon ja välja töötatud tegevused selle saavutamiseks. Esialgne üldine fookus oli professionaalse katusorganisatsiooni loomine, mis arendaks koostööd kohalike galeriide ja institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Partnerite vajadusi analüüsides oli ilmselge vajaliku kogemusega inimeste ning rahvusvaheliste otsekontaktide puudumine. Lisaks selgus, et üldised teadmised kaasaegse kunsti galerii rollist ja kunstituru toimimisest nii galeristide, kunstiprofessionaalide kui kunstnike seas ei ole alati piisavad, et edukalt kodust väljapool tegutseda. Lisaks olemasolevate galeriide ja kunstnikeühenduste koolitamisele ja nõustamisele korraldab EKKAK koostöös EKA Kunstiteaduse Instituudiga galeristide valikkursust, mis omakorda annab võimaluse selekteerida välja kõige võimekama grupi noori kunstivahendajaid välispraktikateks.
Oleme teadlikult hoidunud tsentraliseerituse või administreerituse suurendamisest rohkem kui praktikas vaja. Peame organisatsiooni praeguses arengufaasis säilitama paindlikkuse, et saaksime kiiresti reageerida uutele vajadustele – see puudutab nii koostööpartnereid kui programme. Valdkond on liikumises ning enamik tegevusi olid varasemalt praktikas testimata, kuid tulemuste põhjal võib öelda, et arengusuund ja prioriteedid on valitud valdkonna kõige kriitilisematest vajadustest lähtuvalt ning on end töö käigus õigustanud.
– Millised on teie suuremad projektid ja programmid, milliseid huvigruppe need haaravad?
Suuremad projektid ja programmid, millega EKKAK jätkuvalt tegeleb, on peamiselt suunatud kohalikele galeristidele, tudengitele ja kunstnikele, alanud aastast ka kunstikogujatele. Üheks olulisemaks programmiks on juba mainitud galeristide meistrikursus, mis on planeeritud toimuma iga kahe aasta tagant. EKKAKi galeriikursuse kogemus näitas, et Eestis on olemas suur nõudlus sellelaadse hariduse vastu ning on olemas ka võimekad, keeleoskuse ning vajaliku baasharidusega noored inimesed. Kursusele järgnes 2013 aastal EKKAK loodud praktikaprogramm, milles osales 5 eesti kunstivahendajat 6 galeriis Glasgows, New Yorgis, Londonis ja Berliinis. Pikemas perspektiivis on väga tõenäoline praktikaperioodi läbinud grupi osaline koostöötamine uue põlvkonna galerii või kunstivahendajate ühisprojekti loomisel kindla suunaga rahvusvaheliseks tegevuseks.
Üheks kõige rohkem meediatähelepanu saanud galeriide ühisürituseks oli spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega ürituste sari Tallinna Teisipäev. 2012-2013 aasta jooksul toimus kokku 5 Tallinna Teisipäeva üritust ning edaspidiseks on samuti plaanitud vähemalt 4 galeriiõhtut aastas. Sarja esimeses väljaandes osalesid Haus, Tam ja Vaal Galerii, 1Galerii, Temnikova & Kasela Galerii ja Kau Akadeemia. Järgmistel üritustel osalesid ka Hobusepea galerii, EKA galerii, Okapi galerii, Rundumi projektiruum ja kunstiraamatute pood Lugemik. Tallinna Teisipäevast on kujunenud galeriidevahelise koostöö vorm, samuti ka platvorm Eesti kaasegse kunsti tutvustamiseks laiemale publikule Eestis ning Eesti galeriide tegevuse tutvustamiseks rahvusvahelisel areenil.
Ekspordi suunal on EKKAK toetanud 11 Eesti kunstniku loomingu esitlemist rahvusvahelistel kunstimessidel. Parimateks tulemusteks on tunnustused Sigrid Viirile 2012 aastal koos Temnikova & Kasela galeriiga New Yorgis PULSE messilt ning Denes Farkasile samuti Temnikova & Kasela galerii projektiga Guido Garbone parima väljapaneku preemia Artissima messilt, Torinost. Eesti galeriid on seni olnud esindatud regionaalsetel nn B kategooria messidel. Järgneva 5 aasta eesmärgiks on osaleda vähemalt ühel A –kategooria kunstimessil (Frieze London või New York, Art Basel või Art Basel Miami). Arvestada tuleb, et suuremad kunstimessid teevad galeriide valikud ise, arvestades galeriide ja kunstnike mainet ning A kategooria messidele sissepääsemine on üks suur väljakutse. Eelseisev Dénes Farkasi sooloprojekt Ani Molnári galeriiga Armory messil on väga oluline samm nii galeriile kui kunstnikule. Kunstniku positsioonilt vaadates on välisgalerii esindatus või topeltesindatus (Eesti ja välisgalerii või mitu välisgaleriid Euroopas ja Ameerikas) ideaalne olukord, sest sinu jaoks ja nimel töötavad nii paljud inimesed.
Päris selge on, et rahvusvahelises kunstiringluses liikumine ei saa olla ainult ühesuunaline, paralleelselt eesti kaasaegsele kunstile võimaluste loomise ja leidmisega väljaspool Eestit tuleb anda väliskunstnikele, -kuraatoritele ja -kriitikutele võimalusi siin. Eestit on EKKAK kutsel külastanud kahe aasta jooksul 6 olulist väliskuraatorit ja –kriitikut. Visiitide tulemuseks on eesti kunstnike osalemine rahvusvahelistel näitustel ning rahvusvahelise levikuga kunstikriitika avaldamine eesti kunstnikest. Kõik väliskülalised külastasid Eestis kunstnike stuudioid ning kohtusid kohalike kunstnikega, kelle vastavalt kuraatori või kriitiku huvidele oli välja valinud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EKKAKiga. 5 kuraatorit pidasid Eestis olles ka avaliku loengu enda praktikatest ja kunstielust välisriikides EKKAK ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse initsieeritud loengusarjas „Rahvusvaheline fookus“.
– ECADC geograafia – mis maad on olnud haaratud?
Suurtes piirides on haaratud Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid. Oleme oma tegevuse täpsustanud sihtriikide kaupa, mille valikul oleme lähtunud nii olemasolevatest otsekontaktidest kui rahvusvahelistest – ja regionaalsetest kunstimessidest.
– Eesti sisene ja väline töö, kas ja kuidas on nende vahel tekkinud kokkupuutepunktid?
Ikka on ja me tegelikult arvestame sellega – lihtsalt alati ei tea, kust täpselt see ühendus tekib. Esimese galeristide kursuse õppejõududest – galeristidest, kes külastasid Eestit esimest korda said vastuvõtvad galeriid meie välispraktikantidele. Väliskuraatorite- ja kriitikute külaskäikudest areneb välisnäituseprojekt või artikkel vähemalt ühele kunstnikule. Mida tihedam liiklus siin toimub seda parem.
Iga kord kui mõnda Eesti kunstnikku tunnustatakse – eelmisest aastast näiteks Katja Novitskova ArtReview Tuleviku tähe auhind, Katrin Koskaru Valerie Bestoni auhind, Tallinna kui uue kunstilinna Phaidoni kirjastuse poolt – see tähendab tunnustust ja tähelepanu tervele riigile. Tallinna külaskäigu järel briti kuraatori Ellen Mara de Wachteri Frieze blogis ilmunud artikkel käivitab teiste kuraatorite huvi, kes küsivad kohe – mida veel huvitavat Eestis toimub millest ma peaksin teadma? Milliste kunstnike teoseid võiksin sealt oma uute projektide jaoks leida?
– Kellega teete koostööd?
Olulisemateks kodupartneriteks on Temnikova & Kasela, Vaal, TAM ja Okapi galerii, Rundumi projektiruum, FOKU, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja EKA Kunstiteaduse Instituut. Välispartneriteks on United Photo Industries (New York), Elysee muuseum (Lausanne), Artprojx (London) – kõigi kolmega on projektid töös sellel aastal. United Photo Industries korraldab näitust Arprinti Noore fotokunstniku preemia võitjale, Artprojx’iga on planeeritud Eesti videokunstnike skriininguprogramm Frieze New York ajal ning pikaajaline koostöö Elysee muuseumiga algab eeloleval suvel.
– Milliseid on olnud teie tegevuse tähtsündmused?
Tähtsündmused on olnud kindlasti erinevad tunnustused Eesti kunstnikele, näiteks juba mainitud preemiad Sigrid Viirile ja Denes Farkasele kunstimessidelt välisriikides. Möödunud aastast on kindlasti oluline kahe noore kunstivahendaja messidebüüdid – Liste kunstimessil oli de Appeli galeristide programmi raames oma väljapanekuga väljas Anna Laarits, samas osales Glasgow galerii Kendall Koppe töös Mihkel Ilus. Samuti Merike Estna soolodebüüt New Yorgi Winklemani galeriis ning kirjastuse Lugemik osalemine New Yorgi kunstiraamatute messil PS1 MoMAs. Aasta võttis ideaalselt kokku Phaidoni kirjastuse tunnustus Tallinnale kui uuele kunstilinnale, ühtlasi anti kaks kohta 10st äramärkimist väärivast kunstnikust NADA 2013 messil eestlastele: Kris Lemsalule ja Merike Estnale. Meil oli ka väga hea meel, et Eesti Ekspress valis noored kunstivahendajad – Londonis praktiseerinud Sandra Veinla, Berliinis kogemusi omandava Merilin Talumaa ning Anna Laaritsa 2014 aasta Tulevikutähtede hulka.
– Kuhu edasi?
2014 aastal jätkame alustatud programmidega Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamise nimel ning normaalselt väljaarendatud kohaliku kunstituru ja galeriikultuuri suunas. See tähendab nii välisprojekte rahvusvaheliste partnerite, Eesti kunstnikke esindavate välisgaleriide kui Eesti galeriidega. Kodus on koos EKA Kunstiteaduse Instituudiga töös galeristide – kunstiprodutsentide kursus sügiseks 2014, koos FOKUga produtseerime Eesti Fotokunstimessi sügisel ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega jätkame väliskuraatorite programmi ning Rahvusvahelise fookuse loengusarja. Lisaks alustame tööd kunstiindeksi loomisega kaasaegse kunsti tehingute jälgimiseks Eesti kunstiturul.